Õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi. Kooliastmetes taotletavaid pädevusi nimetatakse põhikooli riikliku õppekava (vt. ptk. 1.2.2) ja põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava (vt. ptk. 1.2.3) eristades. Valdkonnapädevuste kujundamist ning valdkonnasisese- ja ülese lõimingu võimalused kirjeldatakse ainevaldkondade kavades (vt LISA 1). Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujundamist õppeainete kaudu on kirjeldatud kooli ainekavades. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös ning neid käsitletakse ka arenguvestlusel. Õppekava rakendamist toetavad tegevused ja nende seotus üldpädevuste ja läbivate teemadega on välja toodud õppekava lisas (vt. LISA 1).
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna, väärtustab maailma eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisust, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamuste vabalt ja lugupidavalt, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning väärtustab eesti keele ja kultuuri säilimist ja arengut; tunneb ja järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Väärtusarutelude korraldamine
- Rahvakalendri ja riiklike tähtpäevade tähistamine
- Ajarännakus osalemine
- Rahvatantsu ja koorilaulu edendamine ning laulu- ja tantsupeol osalemine
- Õppekäikude korraldamine kultuuri- ja mäluasutustesse
- Keeleõppereisid ning õpilasvahetus VeniVidiVici MTÜ toel
- Ülekoolilised teatrikülastused
- Korrapidamine ja talgupäevad
- Õpilaste tunnustamine
2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust; teab oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab nende eest seista, arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi; järgib vastutustundlikult ühiselu reegleid, konflikte lahendades arvestab seadusi ning moraalinorme.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Riiklike tähtpäevade tähistamine
- Kodanikupäeva kõnevõistlus
- Sallivuspäev
- Klassivanema ja klassivanema abi valimine
- Õpilasesinduse valimistel ning õpilasesinduse tegevuses osalemine
- Rae Noortevolikogu töö tutvustamine ja osaluse soodustamine
- Uuringutes osalemise võimaluste pakkumine
- Heategevusürituste korraldamine
- Koolilehe väljaandmine õpilaste poolt
- Õppeaasta lõpu mõttetalgutel osalemine
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane mõistab ja väärtustab iseennast ja enda arengut, hindab adekvaatselt oma võimeid ja toimetulekut igapäevaelus, juhib oma käitumist erinevates olukordades; väärtustab tervislikku eluviisi, on füüsiliselt aktiivne.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Õpilastes eneseanalüüsioskuste arendamine
- Arenguvestluste läbiviimine
- Tööle kaasa päev
- Õpilaste tugevuste rakendamine erinevates tegevustes
- Vaimse tervise nädala ja tervisenädala tähistamine
- Turvalise liiklemise nädal ning 112-e päeva tähistamine
- Aktiivsed vahetunnid toas ja õues
- KiVa programmi rakendamine
- Koostöö Töötukassaga karjääriteenuste pakkumiseks
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane õpib vastavalt oma võimetele, planeerib õppimist, sh enesekontrolli, järgib kavandatut. Täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas, kasutab sobivaid teabevahendeid. On avatud uutele teadmistele ja oskustele.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Õpilastes eneseanalüüsioskuse arendamine ja enesehindamise kasutamine
- Järjepidev õppetulemuste analüüs klassijuhataja juhendamisel
- Tasemetööde ja pädevustestide läbiviimine
- Jõukohaste õppeülesannete ja eduelamuse pakkumine
- Õppekäikude ja ülekooliliste tegevuste seostamine ainealaste teadmiste ja oskustega
- Loovtöö sooritamine ja kaitsmine
- Õpilasvõistlustel osalemise võimaluste pakkumine
- Iseõppepäevade läbiviimine
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane suhtleb olukorda ja suhtlemispartnereid arvestades, esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus; loeb, mõistab, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel, kasutab teabevahendeid; mõistab ja kasutab võõrkeeles lihtsamaid igapäevaseid väljendeid ning fraase, tuginedes vajaduse korral abivahenditele.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Õpilaste kaasamine koolielu edendamisesse ja arvamuse küsimine
- Kõnevõistlusel osalemine
- Esinemisvõimaluse pakkumine
- Koolilehe väljaandmine
- Omaloomingukonkurssidel osalemine
- Läbivalt õigekeelsusele tähelepanu pööramine
- Emakeelepäeva aktus
- Koostöö Lagedi Raamatukoguga
6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane lahendab elulisi probleemsituatsioone, kasutades omandatud matemaatilisi, loodusteaduslikke ja/võitehnoloogiaalaseid teadmisi-oskusi ning (abi)vahendeid; mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid, suhtub elukeskkonda vastutustundlikult ja hoolivalt, elab ning tegutseb loodust ja keskkonda säästvalt.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Uurimuslike loovtööde populariseerimine
- Õpilasvõistlustel osalemine
- Ettevõtete külastamine ja tööle kaasa päev
- Huviringide pakkumine
- Seikluspäevad
- Õuesõppetundide ja praktiliste tööde tegemine ainetundides
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske; rakendada finantskirjaoskust.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane on tegutsemisaldis, väärtustab praktilist tööd ja on valmis kutse- ja elukestvaks õppeks. Hindab adekvaatselt oma võimeid. Püstitab ja täidab endale seatud eesmärke ning võtab vastutuse oma tegude eest.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Õpilaste algatusvõime ja lahenduskeskse mõtteviisi toetamine
- Õpilaste poolt ühisürituste korraldamine klassisiseselt kui ka kooliüleselt
- Koostöö Töötukassaga karjääriteenuste pakkumiseks
- Laatade korraldamine
- Õpilasesinduse kohvik
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane orienteerub ja tegutseb infotehnoloogilises maailmas eesmärgipäraselt ja turvaliselt. Otsib ja kasutab infot, tunneb lihtsamaid programme ja keskkondi. Järgib digikeskkonnas üldkehtivaid moraali- ja väärtuspõhimõtteid.
Pädevust kujundavad tegevused:
- Kaasaegsete digivahendite kasutamine
- Erinevate keskkondade kasutamine suhtlemiseks ja info jagamiseks
- Õpilaste kaasamine kooli digitaalse sisu loomisel
- Turvalise Interneti päeva tähistamine
- Huviringide pakkumine
