- TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
3.1 Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja. Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta.
3.2 Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevates ainekavades toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.
3.3 Õpilaste hindamisel kasutatakse eristavat numbrilist ja sõnalist ning mitteeristavat hinnangut.
3.4 Eristaval hindamisel kasutatakse hindeid kümnepallisüsteemis või sõnalisi hinnanguid. Sõnalise hinnangu eesmärk on õpetada last ennast märkama ja analüüsima oma saavutusi ja puudujääke, märkama arengut ning võrdlema edasiminekut eelneva perioodiga. Nii numbriline kui sõnaline hinnang annab objektiivse ülevaate lapse arengust ja suunab konkreetsele puudujäägile teadmiste ja oskuste omandamisel.
3.5 Mitteeristavalt hindamisel ainekavas määratud õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse piisav õpitulemus, millele vastamise korral väljendatakse piisavat tulemust hindega A (arvestatud) ja oodatavast madalamal tasemel tulemust hindega MA (mittearvestatud).
3.6 Õppe käigus antakse õpilasele suulist ja kirjalikku kujundavat tagasisidet.
3.7 Hindamine põhiainetes:
3.7.1 Riiklikul õppekaval õppivatele õpilastele antakse 1. klassis õpitulemuste kohta kõikides õppeainetes kaks korda õppeaastas sõnalist tagasisidet, millel puudub numbriline ekvivalent. Õppetöö käigus antakse kujundavat tagasisidet. 2.-9. klassis hinnatakse numbriliselt, andes õppe käigus lisaks suulist ja kirjalikku kujundavat tagasisidet.
3.7.2 Lihtsustatud riiklikul õppekaval õppivatele õpilastele antakse 1.-3. klassini õpitulemuste kohta kõikides õppeainetes sõnalist tagasisidet, millel puudub numbriline ekvivalent. Tagasisidet antakse kolm korda õppeaastas. Õppe käigus antakse kujundavat tagasisidet. 4.-9. klassis hinnatakse numbriliselt, andes õppe käigus lisaks suulist ja kirjalikku kujundavat tagasisidet. Trimestri hinde juurde antakse ka kirjeldav sõnaline tagasiside.
3.8 Hindamine loov- ja oskusainetes:
3.8.1 Riiklikul õppekaval õppivatele õpilastele antakse 1.-3. klassini õpitulemuste kohta kõikides õppeainetes kaks korda õppeaastas sõnalist tagasisidet, millel puudub numbriline ekvivalent. Õppe käigus antakse kujundavat tagasisidet. 4.-9. klassis hinnatakse numbriliselt, andes õppe käigus lisaks suulist ja kirjalikku kujundavat tagasisidet.
3.8.2 Lihtsustatud riiklikul õppekaval õppivatele õpilastele antakse 1.-3. klassini õpitulemuste kohta kõikides õppeainetes kaks korda õppeaastas sõnalist tagasisidet, millel puudub numbriline ekvivalent. Õppe käigus antakse kujundavat tagasisidet. 4.-9. klassis hinnatakse numbriliselt, andes õppe käigus lisaks suulist ja kirjalikku kujundavat tagasisidet. Kokkuvõtva hinde juures antakse ka sõnaline kirjalik tagasiside õpitulemuste saavutamise kohta.
3.8.3 Loov- ja oskusained on kunst, muusika, kehaline kasvatus, tehnoloogia
3.9 Hindamine kooli valikainetes:
3.9.1 kooli valitud valikaineid hinnatakse mitteeristavalt. Mitteeristava hindamise puhul määratakse piisav õpitulemus, millele vastamise korral väljendatakse piisavat tulemust hindega A (arvestatud) ja oodatavast madalamal tasemel tulemust hindega MA (mittearvestatud).
3.9.2 Valikaineteks on digiõpetus, klassitund, huvikursus, ennastjuhtiv õppimine, keelekohver.
3.10 Numbriline eristav hindamine ning selle teisendamine põhikooli lõputunnistusel või koolist lahkumisel on välja toodud tabelis (vt Tabel 2)
| Numbriline eristav hindamine | Protsendi- skaala | Mitteeristav hindamine | Teisendamine koolist lahkumisel | |
| „10″ ehk „suurepärane” | õpilase teadmised ja oskused vastavad täiel määral ainekavas nõutule; kui lahendus/idee/lähenemine on õige, eriti huvitav ning originaalne | 95–100% |
A ehk arvestatud |
“5” |
| „9″ ehk „väga hea” | õpilase teadmised ja oskused vastavad täiel määral ainekavas nõutule, kuid neis on mõni väiksem ebatäpsus. | 90–94% | ||
| „8″ ehk „tubli” | õpilase teadmised ja oskused vastavad ainekavas nõutule, kuid neis on ebatäpsusi. | 85–89% | “4” | |
| „7″ ehk „hea” | õpilase teadmised ja oskused vastavad valdavalt ainekavas nõutule | 75–84% | ||
| „6″ ehk „keskpärane” | õpilase teadmised ja oskused vastavad enamasti ainekavas nõutule | 70–74% | “3” | |
| „5″ ehk „rahuldav” | õpilase teadmised ja oskused vastavad osaliselt ainekavas nõutule ning nende rakendamises jääb puudu iseseisvusest. Õpilane vajab mõningal määral juhendamist ja suunamist. | 60–69% | ||
| „4″ ehk „piisav” | õpilase teadmised ja oskused vastavad osaliselt ainekavas nõutule ning nende rakendamises jääb puudu iseseisvusest. Õpilane vajab olulisel määral juhendamist ja suunamist. | 50–59% | ||
| „3″ ehk „kasin” | Õpilase teadmised ja oskused ei vasta piisavalt ainekavas nõutule. Õpilane vajab pidevalt juhendamist ja suunamist. | 40–49% |
MA ehk mitte-
arvestatud |
“2” |
| „2″ ehk „puudulik” | Õpilase teadmised ja oskused vastavad vähesel määral ainekavas nõutule. Õpilane vajab pidevalt juhendamist ja suunamist. | 20–39% | ||
| „1″ ehk „nõrk” | Õpilane pole tööd esitanud või on ainekavas nõutavad teadmised ja oskused olulisel määral omandamata ning ei suuda neid rakendada ka juhendamise korral. | 0–19% | “1” | |
Tabel 2. Numbriline hindamine ja selle teisendamine.
