- Arenguvestluste läbiviimise aeg ja osalejad
- Arenguvestlust viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas privaatses kohas ilma segavate asjaoludeta. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.
- Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, tutvustab klassijuhataja arenguvestlusel kasutatavaid vorme ning läbiviimise korda.
- Arenguvestluse läbiviija on klassijuhataja. Vajadusel kaasatakse arenguvestlusele direktor, õppejuht, aineõpetajad, sotsiaalpedagoog, psühholoog, eripedagoog, logopeed. Ettepaneku vastavate isikute kutsumiseks võivad teha klassijuhataja, õpilane või lapsevanem, millest tuleb teavitada teisi vestluse osapooli.
- Arenguvestlused õpilastega viiakse üldjuhul läbi õppeaasta I-III trimestril ning nendest osavõtt on lapsevanemale kohustuslik.
- 9.klassi õpilase arenguvestlus toimub II trimestri esimesel poolel.
Arenguvestluste läbiviimine erandjuhtudel- Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub plaaniväline arenguvestlus õpilasega poole aasta möödudes.
- Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid.
- Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.
Arenguvestluste ettevalmistamine
- Nii klassijuhataja, õpilane kui lapsevanem valmistuvad arenguvestlusteks ette.
- Klassijuhatajal on õigus anda enne arenguvestluse toimumist õpilasele täitmiseks eneseanalüüsileht ja lapsevanemale küsitlusleht.
- Klassijuhataja tutvub enne arenguvestlust õpilase eneseanalüüsiga.
Arenguvestluse läbiviimise kava:
- arenguvestluse temaatika, eesmärk ja läbiviimise aeg;
- õpilase saavutuste ja püüdluste tunnustamine;
- positiivse esiletoomine;
- õpilase arenguruumi väljatoomine, selgitamine ja põhjendamine;
- probleemidele lahenduste leidmine;
- tegevuskava koostamine;
- kokkuleppe saavutamine ja fikseerimine;
Arenguvestluste dokumenteerimine- Arenguvestluse läbiviija dokumenteerib arenguvestluse. Vorm täidetakse arenguvestluse lõpuks. Kokkulepped kinnitatakse õpilase, lapsevanema ja klassijuhataja allkirjaga. Lapsevanem ja õpilane saavad soovi korral koopia.
- Klassijuhataja säilitab arenguvestluse materjalid kuni õpilase koolist lahkumiseni.
- Arenguvestluste koondaruande ja lapsevanemate koolile suunatud ettepanekud esitab klassijuhataja õppejuhile.
Tegevus pärast arenguvestlustArenguvestlusel saavutatud kokkulepete alusel võivad toimuda mitmed järeltegevused:
- täiendav arenguvestlus (kokkulepete täpsustamine);
- täiendav juhendamine (eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi abi, konsultatsioonides osalemine, individuaalse õppekava rakendamine jne).
Õpetaja eneseanalüüs arenguvestluseleÕppeaasta lõpus analüüsib klassijuhataja läbiviidud arenguvestluseid. Analüüsimisel
keskendutakse järgnevatele küsimustele:
- Kas õpilased ja vanemad teadsid enne arenguvestlust, millest hakatakse rääkima?
- Kas arenguvestlus oli keskendunud nende probleemide väljaselgitamisele, mis takistavad õpilasel koolis paremini toime tulla?
- Kas vestlused julgustasid otsima lahendusi?
- Kas lahendusvõimalused, milles kokkulepped saavutati, olid vastuvõetavad kõigile vestluses osalejatele?
- Kas järgnevaks arenguperioodiks on eesmärgid kindlaks määratud?
Arenguvestluse korraldamine ja vastutus
- Arenguvestluste protsessi koordineerib õppejuht.
- Arenguvestluse viib läbi klassijuhataja. Vastutus kõikide läbiviimisreeglite täitmise eest on klassijuhatajal.
- Klassijuhataja teavitab lapsevanemat arenguvestluse läbiviimisest (soovitavalt kirjalikult).
- Arenguvestluse läbiviimise ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha kirjalikult õppejuhile. Kinnitatud muudatused hakkavad kehtima uuest õppeaastast.
- Õpilasel ja lapsevanemal on õigus esitada õppejuhile kaebus 10 päeva jooksul peale arenguvestlust. Kaebus vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.
